Indus
 |
See artikkel räägib jõest; tähtkuju kohta vaata artiklit Indiaanlane (tähtkuju). |
| Indus | |
|---|---|
.jpg) Induse jõgi ja ümbritsev maastik Skardu lähedal | |
| Lähe |
Senge Tsangpo lähtepiirkonnas (Tiibeti kiltmaal) |
| Suubub | Araabia merre |
| Valgla maad |
 Hiina India Pakistan |
| Valgla pindala | umbes 1 120 000 km² |
| Pikkus | umbes 3180 km |
| Parempoolsed lisajõed | Shyoki jõgi, Hunza jõgi, Gilgiti jõgi, Kunari jõgi, Kabuli jõgi, Kurrami jõgi, Gomali jõgi, Zhobi jõgi |
| Vasakpoolsed lisajõed | Zanskarri jõgi, Suru jõgi, Soani jõgi, Panjnadi jõgi, Ghaggar-Hakra jõgi |
 | |
Indus on jõgi Lõuna-Aasias, Pakistani peamine jõgi.
Indus saab alguse Tiibeti kiltmaalt Kailashi mäestiku lähedalt, voolab läbi Karakorami ja Himaalaja piirkonna ning suubub Pakistanis Araabia merre, moodustades suure delta (Induse delta. Jõe valgla ulatub nelja riigi – Hiina, India, Pakistani ja Afganistani – territooriumile. Pakistanile kuulub sellest umbes 47%.[1]
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Nimi Indus pärineb algselt sanskriti keele sõnast sindhu (सिन्धु), mis tähendab 'jõge või vooluveekogu' ning tähistab ka Induse jõge. Jõe nime sanskritikeelsest vormist pärineb Induse nimi ka mitmes teises keeles.
Hindi keeles on jõe nimi सिंधु (Sindhu), urdu keeles سندھ (Sindh), tiibeti keeles སེང་གེ་ཁ་འབབ། (Sênggê Khabab) ja vanakreeka keeles Ἰνδός (Indos). Vanakreeka ja teiste keelte vahendusel on nimi jõudnud ka eesti keelde.
Kulg
[muuda | muuda lähteteksti]Indus saab alguse umbes 5300 m kõrgusel Transhimaalajast (Hiina, Tiibeti autonoomne piirkond), pühast Kailashi mäest kirdes asuvatest liustikujõgedest toituvatest järvedest Rexicuost ja Zabu Tsost.[viide?] Traditsiooniliselt peetakse lähteks Sênggê Zangbo ehk Sênggê Khababi allikat, kuid Hiina uurijate hinnangul asub pikim lähteharu Kailashist kirdes Banggokongi orus.[2] Hiinas kannab jõgi ametlikku nime Sēn gé cáng bù (森格藏布; tiibeti keeles སེང་གེ་གཙང་པོ, Wylie transliteratsioonis seng ge gtsang po).
Esialgu voolab jõgi põhja poole, kuni pöördub Shiquanhe (Sênggê Zangbo) linna juures Gari maakonnas aegamööda läände. Vahetult enne Zhaxigangi küla suubub Indusesse selle teine lähtejõgi Gar Zangbo, mis saab alguse Kailashi mäest läänes. Dêmqogi juures, umbes 4200 m kõrgusel, jõuab jõgi Hiina ja India vahelisele kontrolljoonele (Line of Actual Control).[viide?]
Seejärel siseneb Indus India haldusalas olevale Ladakhi liidualale, mis kuulus kuni 2019. aastani Jammu ja Kashmiri osariigi koosseisu. Seal läbib jõgi Himaalaja mäestiku, möödub Lehi linnast (umbes 3500 m kõrgusel), võtab vastu vähemalt sama veerohke Zanskari jõe ja jätkab voolamist loodesse Pakistani haldusalas olevasse Gilgit-Baltistani piirkonda. Seal läbib jõgi mägijõe Darchan Gahi suudme juures oma kõige põhjapoolseima punkti.Mall:Lisa viidet Seejärel pöördub ta järsu kaarega lõunasse. Umbes 20 km edasi suubub paremalt Gilgiti jõgi.[viide?] Indus voolab seejärel Nanga Parbati massiivi suunas ja möödub sellest läänest 4500–5200 m sügavuses kanjonis.[3] Pärast seda pöördub jõgi lõplikult lõunasse ja jõuab Himaalaja jalamil 446 m kõrgusel asuva Tarbela veehoidlani, mille pindala on umbes 250 km² ja algne maht umbes 14,3 km³.[4]
Attocki lähedal ühineb Indusega paremalt Kabuli jõgi. Pärast kõrgmäestikust väljumist läbib Indus Peshawari ja Islamabadi vahel Potwari lavamaa[viide?] ning jõuab seejärel Pandžabi madalikule. Pandžabi ehk "viie jõe maa" Pakistani-poolses osas kuuluvad Induse valglasse Satluji jõgi, Chenabi jõgi, Jhelami jõgi ja Ravi jõgi. Viies suur jõgi Beas suubub Satluji juba India territooriumil. Chenab (millega on selleks ajaks ühinenud Jhelam ja Ravi) ja Satluj ühinevad Bahawalpurist läänes Panjnadi jõeks, mis suubub peagi Indusesse. Pandžabi jõgede laiu ja tasaseid lammiorge eraldavad üksteisest madalad kõrgendikud, mida nimetatakse doab 'ideks.
Panjnadi suudmest lõuna pool läbib tugevasti looklev Indus laia kuhjelava Sindhi piirkonnas. Hyderabadi linnast allavoolu moodustab jõgi suure delta (Induse delta), mis suubub Araabia merre. Delta pindala sõltub määratlusest: kogu endise delta pindala on umbes 41 440 km², sellest aktiivse osa pindala on umbes 6000 km².
Vee kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Jõe kesk- ja alamjooksul põhineb põllumajandus ulatuslikel niisutussüsteemidel. Seal paikneb maailma suurim põllumajanduslik niisutusala, mida varustatakse veega arvukate paisude ja kanalite kaudu.[viide?]
India ja Pakistani vahel 1960. aastal sõlmitud Induse vee leping reguleerib vee kasutamist ja jaotamist: Ravi, Beas ja Satluj kuuluvad Indiale, Indus, Jhelam ja Chenab Pakistanile. India teatas 2025. aasta aprillis, et peab lepingu "peatatuks", Pakistan peab seda aga kehtivaks. 31. augustil 2026 otsustas lepingu alusel moodustatud vahekohus, et India otsus ei peatanud ega lõpetanud lepingut.[5]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Jõe lisajõed toituvad peamiselt lumest ja liustikest, mistõttu vooluhulk kõigub aasta jooksul suuresti ja on madalaim detsembrist veebruarini.[6] Peale selle mõjutavad vooluhulka mussoonvihmad.[viide?]
Lisajõed
[muuda | muuda lähteteksti]Induse tähtsamate lisajõgede seas on Zanskari jõgi, Shyoki jõgi, Shigari jõgi, Gilgiti jõgi, Kabuli jõgi, Kurrami jõgi ja Gomali jõgi ning Pandžabi viis jõge: Jhelumi jõgi, Chenabi jõgi, Ravi jõgi, Beasi jõgi ja Sutleji jõgi. Viimased viis jõge ühinevad enne Indusse suubumist Panjnadi jõeks.
Lisajõgedesse suubuvate jõgede seas on Hunza, mis suubub Gilgiti jõkke, Swati jõgi ja Kunari jõgi, mis suubuvad Kabuli jõkke, ning Zhobi jõgi, mis suubub Gomali jõkke.
Induse vee leping
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Induse vee leping
1960. aastal sõlmitud Induse vee lepinguga anti Indiale õigus kasutada peamiselt kolme idapoolse jõe – Ravi, Beasi ja Sutleji – vett, Induse, Jhelumi ja Chenabi vee kasutamine jäi aga peamiselt Pakistani õiguseks.[7]
2025. aasta aprillis pärast Pahalgami terrorirünnakut teatas India, et peatab lepingu kohaldamise, kuni Pakistan loobub India sõnul "usutavalt ja pöördumatult" piiriülese terrorismi toetamisest. Pakistan leidis, et lepingus puudub säte, mis lubaks ühel poolel selle ühepoolselt peatada, ja nõudis lepingu jätkuvat täitmist.[1]
31. augustil 2026 otsustas lepingu alusel moodustatud vahekohus, et India otsus leping peatada ei olnud lepingu ega kohaldatava rahvusvahelise õiguse alusel lubatav ja leping on endiselt täielikult jõus.[8][7] India lükkas vahekohtu otsuse tagasi, väites, et vahekohtul puudub pädevus India suveräänseid otsuseid käsitleda, ja kinnitas, et peab lepingu peatamist jätkuvalt kehtivaks.[9]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]
- 1 2 The Indus Waters Treaty, ISAS, 28.4.2026.
- ↑ Source of Indus River found, Dawn
- ↑ Indus River
- ↑ Tarbela Dam, WAPDA.
- ↑ Pakistan dispatch: Court of Arbitration rules Indus Waters Treaty remains in force, JURIST.
- ↑ Indus River, WorldAtlas.
- 1 2 Pakistan dispatch: Court of Arbitration rules Indus Waters Treaty remains in force, but compliance remains the harder test, jurist.org, 1.9.2026.
- ↑ PCA Press Release – PCA Case No. 2023-01: The Indus Waters Western Rivers Arbitration (Islamic Republic of Pakistan v. Republic of India), Permanent Court of Arbitration, 31.8.2026.
- ↑ India’s Indus Strategy Is Moving Beyond The Old Treaty, outlookindia.com.