Leer
Ilme
| See artikkel räägib üldmõistest; linna kohta vaata artiklit Leer (Ostfriesland) |
Leeriks (saksa sõnast Lehre 'õpetus'; murdekeeles ka peakool) nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas katoliku kirikus ja luteri kirikus) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast. Leeri käigus õpetatakse lapsele selgeks kristliku õpetuse põhitõed. Leeriõnnistuse (konfirmatsiooni) saanu loetakse täiskasvanuks. Tänapäeval käivad leeris ka täiskasvanud.
Eeldused
[muuda | muuda lähteteksti]Leeri läbimiseks peab inimene olema ristitud.
Dokumentatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Leeri läbinule antakse pärast leeriõnnistust vastav dokument – leeritunnistus.
Ajalugu Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]EELK ajalooülevaate järgi hakati Eestimaal noorte leeritamist nõudma 1735. aastal. Leeriõpetuses tuli õppida pähe Martin Lutheri katekismuse viis peatükki.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Eesti Kirik läbi aja". Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Vaadatud 10.10.2026.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ove Sander. "Kiriklikest talitustest: mis on leer?". Nõmme Sõnumid. 19. märts 2010
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Marek Roots. Kuldleer Keila Miikaeli kirikus. Eesti Kirik. 20. mai 2008