Mine sisu juurde

Retaabel

Allikas: Vikipeedia
Pahkmikstiilis altariretaabel Königsbergist, 1676–1677. Illustratsioon raamatust "Geschichte der Bildhauerkunst in Ostpreußen"

Retaabel (prantsuskeelsest sõnast rétable < keskaja ladinakeelsest sõnast retrotabulum, sõnadest retro 'taga' ja tabulum 'tahvel'[1]), ka altariretaabel on alates 11. sajandist kasutusele tulnud altaripealmik ehk ehissein altarilaua tagumisel serval. Retaabel on kaunistatud maalingute ja nikerdustega ning see kujunes sajandite jooksul mitmeosaliseks ja -korruseliseks dekoratiivseks ehitiseks.

Eestikeelses kunstiajalookirjanduses on retaabliks nimetatud nii tiibaltarit kui ka barokset tiibadeta altaripealmikku[2]. See on küllalt sarnane saksakeelse sõna Altaraufsatz tähendusväljaga, mis on samuti märkinud igasugust altaripealmikku, mis seisab kas otse mensal või soklitaolisel predellal[3] (eesti keelde vahendatudki sõnaga "altaripäälmik"[4]). Igapäevases kõnekeeles nimetatakse retaablit ka lihtsalt altariks.

  1. ↑ http://www.cnrtl.fr/definition/retable
  2. ↑ https://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapuu/kirikukunst/altariretaablid
  3. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2019. Vaadatud 9. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. ↑ "Kunstiajaloo oskussõnastik, 1927" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 31. august 2018. Vaadatud 9. oktoobril 2018.